Küsimused, millele võiks tulevane koeraomanik enne seisukoera võtmist vastata

Kui inimesel tekib soov oma perre võtta seisukoer, siis enne kutsika välja valimist peaks arvestama sellega, et seisukoerte näol on tegemist väga aktiivsete koertega.Nende koerte liikumisvajaduse rahuldamiseks peab omanik arvestama 5–10 km pika jalutuskäiguga ja seda iga päev. Siis saab koer 10–15 km joostud. Täiendavaks “raskuseks” on koera jalutamiseks sobilik koht. Linnaruum ja asfaltteed ei ole jahikoertele sobilikud.

Kas koer tuleb perre ainult lemmikuks või on temaga soov osaleda näitustel, jahikatsetel, -võistlustel? 

Kui pere soovib võtta jahikoera, siis tugevast jahikennelist ei pruugi endale kutsikat saada.  Paljud jahikennelid (kes aretavad koeri jahil kasutamiseks) nõuavad soovituskirju, eelnevaid kogemusi linnukoerte omamisel, jahitunnistuse olemasolu. Selliselt kaitstakse jahiliini aretamiseks tehtud aretustööd ja võimaldatakse jahikoeraks aretatud kutsikale vääriline elu. Näituseliini aretajad selliseid nõudeid üldjuhul ei oma. Küll aga võib lepingusse sattuda kohustus osaleda mingis mahus näitustel ja katsetel. Parim tunnustus aretuskoerale on tema järglaste saavutused.

Sõltumata tulevase omaniku plaanidest, julgeks soovitada järgmist:

  • Veenduge, et soovite omada just sellisest tõust koera. Külastage koertenäituseid. Kutsikaiga on lühike. Näitustel näete oma tulevast lemmikut elusuuruses, saate katsuda, küsida küsimusi, hinnata plusse ja miinuseid;
  • Olge aktiivses kontaktis kasvatajaga/aretajaga. Küsige ennast huvitavaid küsimusi ja te saate vastused otse kasvatajalt.
  • Paluge näidata kutsika vanemaid, tutvuge nende sugupuu andmetega;
  • Võimalusel käige vaatamas kogu pesakonda ja küsige nõu;
  • Ostke kutsikas, kelle vanematega olete tutvust teinud;
  • Paluge võtta ennast kaasa jalutuskäigule, põllule/metsa.  Vaadake kutsika vanemaid oma silmaga ja kui puudub eelnev kogemus, kaasake mõni kogemustega koeraomanik. Kui asukoha poolest on vanemad kaugel, paluge saata videomaterjali, elavat pilti vanematest, näitustelt, vanemate töömaneerist põllul;
  • Tutvuge eelnevalt kutsika ostu-müügi lepinguga;
  • Olge esimene, keda kutsikas peale pesakonnast lahkumist tundma õpib. Tooge kutsikas ise ära;
  • Kindlustage oma lemmikloom. Aktiivsel koeral kipub juhtuma ka halbu asju. Kindlustuse abiga saab lemmikule pakkuda kõike vältimatult vajalikku ja parimat.

Kas anname oma jahitõust lemmikule kõike, mida ta vajab?

Sotsialiseerumine on kutsika edasise elu üks olulisi aluseid.  Meenutaks siinkohal seda, et esimestel kuudel tutvustage talle kõike: inimesi, teisi koeri, linde, põldu, metsa, autosid, lennukeid, sõitke liftiga jne. Vältige inimesi (sh lapsi), kes kardavad koeri või on mõnel muul kombel ebasõbralikud ja tõrjuvad.

Armastusest üksi jääb väheks. Sügaval geenides on igal jahikoeral vajadused, mille rahuldamine teeb ta õnnelikuks. Milliseid soovitusi võiks jagada uutele kutsikaomanikele kodusteks jahitreeninguteks?

  1. Jahitreeningute üks esimesi samme oleks kutsikaga jalutamas käimine nii avaratel põldudel kui ka metsades. See arendab temas iseseisvumist, kasvatab enesekindlust, õpetab kasutama kõrvu, nina ja silmi. Jalutamiseks tasuks valida selline koht, mis oleks asulatest ja suurtest maanteedest eemal. Nii hoitakse ära õnnetustesse sattumine ning samas saaks noor koer keskenduda oma aistingute kasutamisele, sh ninatööle. Linnukoeral on esikohal nina ja sellest hakkab ta kiiresti aru saama. Kui tuult ei ole, minge metsa. Ilma tuuleta on koeral põllul nagunii nina maas. Tuulega minge avatud maastikule.
  2. Juba päris noorelt võiks tutvustada kutsikat erinevate ulukite lõhnadega, millele tulevikus jahti pidama hakatakse. Kui jahimees on võtnud endale seisukoera ainult linnujahiks, siis oleks soovitatav esimese kuue kuu jooksul lasta kutsikal tutvuda kõikide kütitavate lindudega, kellele seisukoertega Eesti Vabariigi jahieeskirjade järgi on lubatud jahti pidada. Selleks sobivad ideaalselt erinevate lindude tiivad. Ideaalne oleks noort koera tutvustada reaalsuuruses jahilindudega, sest need lõhnavad tiibadest palju intensiivsemalt. Elusa linnu puhul peab kinnistuma teadmine, et lind lendab ära.
  3. Viige kutsikas sooja ilmaga erinevate veekogude äärde, meelitage ta vette või ujuge koos temaga.
  4. Tugevad ja tuntud jahikennelid treenivad kutsikaid maast madalast püssipauguga sõbraks saama, tehes pauku enne söögi andmist. Kodus seda ise harjutades peaks kindlasti jälgima kutsika kasvuspurte, et paugu tegemine ei satuks kokku hirmuperioodiga. Pauk peaks seostuma kutsikale millegi meeldivaga või mingit seiklust tõotava hetkega. NB! Pürotehnika kasutamine on äärmiselt ebasoovitatav.
  5. Olge kannatlikud, kuid järjekindlad. Vähem keelde ja käske. Kasutage ainult olulisi ja alati ühtemoodi.
  6. Kutsikatele ei ole soovitatav mängimiseks anda piiksuvaid mänguasju, sest neid "kräunutades" õpib ta saaki närima ja nätsutama. Jahikoer peaks maha lastud saagi tooma peremehele tervelt, seda vigastamata.
  7. Kutsikas on kutsikas. Luustik ja lihaskond alles kujunevad. Ärge andke neile ülemäärast koormust.

 

Autor: Eesti Seisukoerte Liit