Rahvusvaheline jahivõistlus 05.10.2024 CACIT Vesi+ põld, Leedu

05.10.2024 toimus Leedus rahvusvaheline võistlus kontinentaalsetele seisukoertele: International (CACIT) Autumn Trials (field + water).

Eesti Seisukoerte Liidu juhatuse esimees Eili Moldau osales Riinuga (Sky Harmony Airin) kontinentaalsete seisukoerte rahvusvahelisel sügisesel jahivõistlusel Leedus. Põhimõtteliselt on tegemist sakslastelt laenatud HZP katsega.
Kvalifitseerus 9 koera, neljast riigist: Leedu 5, Poola 2, Läti 1, Eesti 1 (kõik sakslased ja üllatuseks üks ungarlane).
Koerte kvalifitseerumiseks oli vajalik protokoll ja koerajuhi kvalifitseerumiseks oli vajalik jahitunnistus, relvaluba. Välismaa osalejale relvaluba oli soovituslik, kuna vähemalt üks uluk tuli alla lasta. Riinu aitas kvalifitseeruda Läti põllu FT ja Soome KAER veetöö protokoll kuna kvalifitseerumiseks oli vaja esitada tulemusega protokoll võimalikult sarnaselt katselt (üldiselt eeldatakse, et katsefomaat tõugudele on kõikides FCI liikmesaades sarnane). Elusad ulukid (part, faasan) olid korraldaja poolt, külmad ulukid (part, jänes, faasan) pidi osavõtja ise kaasa võtma ja nendele kohtunikult heakskiidu saama.
Katse käigus hinnati 17 tööelementi, maksimaalse punktisummaga 264 punkti. Erinevate tööelementide jaoks oli 4 katsepaika: suur põld, väike põld, sügav vesi, kõrkjatesse kasvanud veekogu. Koerad jagati kolmestesse gruppidesse, kes roteerusid katsepaikade vahel. Katsepaiku teenindas 8 kohtunikku+ abilised. Avakõne oli 09.30 ja autasustamine ca 16.30, kokku ca 7 tundi, millest ca 1 tund+ läks kõnedele ja katsepaikade vahel liikumisele. Koertele igatahes pikk tööpäev.
Rahvusvahelise töötsempioni kandidaadi sertifikaat CACIT läks Poola, Res CACIT jäi Leetu.
Meie saime 6. koha ja 3. järgu suurepärase punktisummaga, 231 punkti. 1. järgu jaoks pidi saama 210 ja enam punkti.
Riinu 15 tööelementi said 1. järgu punktid, paraku 2 tööelemendi punktid ei võimaldanud üle 3. järgu omistada.
Kui kuskil oli ebaõnne, siis loosimisel kuna tõmbasin 1. järjekorranumbri ja pidime esimesena esinema katsel, millest me varem polnud osa võtnud. Aga tulemus näitab, et oleme treeningutega õigel teel ja tõsiseltvõetavate eeskirjade järgi on võimalik ise ka oma koera treenida.
Nende jaoks, kellel on huvi tööelementide ja hindamiste vastu, kirjutan eraldi lühikokkuvõtte.

Kontinentaalsete seisukoerte sügiskatse "Vesi+põld" tööelementid ja hindamine:

Kontinentaalsete seisukoerte sügisesed katsed on arenenud riikides kõikjal suht sarnased ja samasuguste tööelementide ning hindamispõhimõtetega.
- Olulisused koefitsendid on sõltuvalt tõu päritolumaa eelistustest veidi erinevad.
- Osalemise peamine eesmärk oligi kogemuse saamine selliselt katselt ja Ungari Vizsla sügiseseks tõuomaseks aretuskatseks (ÖTV) valmistumine. Ungaris oleks kogemusi omandada parem, kuid see oleks 4x kaugem ja kulukam, mistõttu saigi ette võetud 05.10.24 Leedus, CACIT jahivõistlusel osalemine.
Hindamisest:
Hinded on 0,1,2,3,4 (nagu Euroopas ikka)
Kui mõnes elemendis on hindeks 0, siis järku ei saa sõltumata punktisummast.
Erinevatel elementidel on järgu saamiseks min punktinõuded.
Diskvalifitseeriva veaga ei saa jätkata. Sellised vead on loetletud eraldi.
SUUR PÕLD (uluk kütitakse ja toomine on soojalt)
1. Haistmine (koefitsent 6)
• 4 punkti saab koer, kes otsib ülemise lõhnaga, ei tee ühtegi tühiseisangut, ei aja ühtegi lindu lendu ega jäta vahele, teeb seisaku vähemalt 10 m kauguselt;
• Max 1 punkti saab anda koerale, kes kindla tühiseisaku, kasutab alumist lõhna, jätab linnu vahele, teeb seisaku 5m kaugusel ja lähemal.
2. Seisang (koefitsent 5) Tõule omane, kaasasündinud poos uluki haistmisel
• Kui koer ei tee seisangut või ajab peale seisangut iseseisvalt linnu lendu antakse hindeks 0 punkti;
• Vead: lühike seisang, omaalgatuslik linnu lendu ajamine, linnu kätte saamine, õhkutõusnud linnule järgnemine
3. Lähenemine (koefitsent 3)
• Peab olema kindel ja suunatud otse linnule.
• Vead on linnu lendu ajamine, hüplev länenemine;
• Eriti väärtuslik on oskus põgenevat lindu lokaliseerida, liikudes temast mööda, ette.
4. Otsing (koefitsent 4)
Maksimaalsed punktid:
• Ulatus 100-150m koerajuhist mõlemale poole, sümeetriliselt;
• Koer otsib ülemise haistmismeelega ning kohaneb alati maastiku ja tuule suunaga- vastu tuult;
• Pöörded tuleb teha vastu tuult;
• Kontakt koerajuhiga peab olema arusaadav.
Vead:
• Otsing ja möödumine koerajuhist tagant;
• Kaootiline otsing, sirgjooneline otsing;
• Sörgis liikumine;
• Kitsas otsing;
• Otsing tuult kasutamata ja pöörded allatuult
5. Stiil (koefitsent 3) Hinnatakse tõule omast stiili kõikides töö osades.
Tööstiil hõlmab: koera kõigi liikumiste elegantsust ja harmooniat, ulukite toomise viisi, tõule iseloomulikku kirge, pea asendit otsimisel, seisangut. Ulukite stiilne toomise viis hõlmab: uluki korjamist ja kandmist õigel viisil, ilma käsuta, loovutamist istudes, väljasirutatud käe kaugusel ja loovutades ainult käskluse saamisel ja meeleldi.
6. Iseseisev töö (koefitsent 3)
Iseseisev töö avaldub võimes kohandada oma tegevust jahipidamise muutuvate tingimustega, samuti muude asjaoludega (lindude käitumine) sellisel määral, et koerajuht ei pea andma täiendavaid käske. Kõige kõrgemalt hinnatud on selline koer, kelle jaoks ei ole vaja täiendavaid innustamisi ega käskluseid, välja arvatud käsk "otsi" , "aport" pärast laskmist ja "anna" uluki loovutamisel.
7. Käitumine jahipidamisel (koefitsent 4)
Enesekindel käitumine:
– huvi uluki vastu, kuid tasakaalukas käitumine;
– paigal püsimine pärast linnu õhkutõusu või uluki liikumist;
– jänese, rebase, kitse kohene ajamisest loobumine peale vastava käsu saamist koerajuhilt.
Ajamise jätkamise korral, peale keelavat käsku, ei saa hinne olla kõrgem kui 1 punkt.
8. Käitumine enne ja pärast lasku (koefitsent 4)
Tulistatakse vähemalt 2 lasku: üks pärast linnu või jänese tõstmist, teine lõpus tõstetud linnule. Koer peab jääma rahulikult paigale. Lastud või vigastatud lind tuuakse peale vastava käsu saamist.
"Pauguretriiv" allalastud linnule vähendab hinnet 1 punkti võrra.
Õhkutõusnud linnule järgnemine hinnatakse 0 punktiga.
Käsuta linnu õhkutõstmist ja selle jälitamist hinnatakse 0 punktiga.
9. Kütitud linnu/looma toomine (koefitsent 4)
Antakse üks käsk "too" (aport). Koer peab leitud lindu või looma õigesti tooma ja andma selle koerajuhile.
4 punkti töö:
• Läheb tooma peale käsklust;
• Läheneb meeleldi ja korjab selle õigesti (täis suuga);
• Tuleb koerajuhini lühemat teed pidi, ilma saaki maha panemata ja raputamata;
• Istub iseseisvalt (ilma käskluseta) koerajuhi ette, käe haarde ulatusse;
• Loovutab meelsasti saagi peale käsu saamist.
VÄIKE PÕLD
10. Linnu lohistusjälg (koefitsent 4)
Soorituse maksimaalne aeg on 12 min.
Jälg tehakse koerale ja koerajuhile nähtamatult. Lohistusjälje pikkus 150m, kaks nurka. Võistlejatele veetavate lohistusjälgede vahe peab olema vähemalt 100m. Lohistusjälje alguses lõhn ja suled. Koerajuht võib saata koera kuni 20 m, seejärel koer vabastatakse.
Koerajuht võib anda käsu ainult kahel korral: "otsi" ja "too". Iga täiendav käsk vähendab hinnet 1 punkti võrra. Juhendamine ei ole lubatud.
Koer peab otsima alumise lõhnaga, leidma ja tooma koerajuhile ning loovutama nagu see on kirjeldatud p.9.
Jälje lühiajaline kadumine ei ole viga, kuid leidmist ülemise lõhna abil saab hinnata maksimaalselt 2 punktiga.
Kui ajalimiit võimaldab võib naasnud koera saata uuesti jäljele. Kui seda tehakse 1x on maksimaalne hinne ideaalse töö korral 2 punkti. Kui seda tehakse 2x on maksimaalne hinne ideaalse töö korral 1 punkt.
11. Jänes või küüliku lohistusjälg (koefitsent 4)
Soorituse maksimaalne aeg on 15 minutit.
Lohistusjälje pikkus on 400 meetrit. Muud märkused ja selgitused vastavalt p.10.
12. Kütitud linnu, jänese otsimine ja toomine (koefitsent 3)
Iga uluki kohta on maksimaalne aeg 10 min (2x10 min).
Igale koerale eraldatakse harjutuse sooritamiseks umbes 50Χ50 m suurune ala, kuhu peidetakse kütitud lind ja jänes.
Ala peab olema selline, mis ei võimalda visuaalset kontakti peidetud ulukiga. Peitmine toimub koerale ja koerajuhile nähtamatult.
Koerajuht võib kogu soorituse jooksul anda ainult ühe käsu "otsi", kuid võib käemärkidega koera suunata ja innustada, et tagada otsingu süsteemsus ja katvus.
Koer peab otsima, leidma ja tooma käskluseta koerajuhile ning loovutama nagu see on kirjeldatud p.9.
Eraldi vaadeldakse jänese ja linnu leidmist ning toomist. Hinded liidetakse kokku ja jagatakse kahega. Protokolli kantakse keskmine, mis on ümardatud alla. Näiteks: 4+ 3 = 7, 7:2 = 3,5 , koera töö saab hindeks 3 punkti.
Kui koer leiab ja toob ainult ühe uluki, hinnatakse ta tööd 2 punktiga (2 punkti on miinimum 1. järgu saamiseks- ei ole hull)
Kui koerajuht annab täiendava käsu ei saa hinne olla kõrgem kui 1 punkt.
13. Kuulekus ja kontakt koerajuhiga (koefitsent 3)
Kuulekus on käskude kiire täitmine (antud hääle, vile, žestiga). Koostöö ei ole dressuur, see on vaikiv ja tulemuslik kontakt koerajuhiga. Kuulekust ja kontakti hindavad kogu testimise aja jooksul kõik kohtunike meeskonnad.
VEEOSA, ROOSTIKUS
14. Otsing roostikus (koefitsent 5)
Otsingu aeg 5-10 min. Antud võistlusel oli see 7 min. Iga koer siseneb erinevast kohast.
Hinnatakse koera töökust ja visadust etteantud aja jooksul otsingul. Midagi leidma ei pea. Tuleb rõõmuga, hasartselt, tempokalt, vabatahtlikult ja süsteemselt otsida täis etteantud aeg, etteantud piirkonnas.
Põhimõtteliselt on tegemist kahlamisega, kus üksikud sügavamad kohad. Vaikne koera juhendamine ei ole viga.
Viga on korduv väljumine otsingualalt, väljumine, kui koerajuht on sunnitud tagasipöördumist julgustama. Otsingualalt jäädavalt lahkumist ja koera keeldumist ala läbiotsimisest ei saa hinnata rohkem kui 0 punktiga.
15. Pardi leidmine veetaimestikust (koefitsent 4) (võimalusel uluk kütitakse)
Osasoorituse jaoks on ette nähtud 15-20 min.
Selle harjutuse jaoks valitakse ala, kus vee sügavus on selline, et koer saab nii kahlata kui ujuda.
Assistent vabastab elusa pardi, mille lennuvõimet on kärbitud. Part vabastatakse koerale ja koerajuhile nähtamatult. Pardi vettelaskmise koht on märgitud sulgedega. 2 minuti möödudes tuuakse jäljele koer. Koer peab sisenema otsitavale alale, leidma ja jälitama parti, häälega või vaikides.
Hinnatakse lõhnataju kirge, hasarti.
Maksimaalse hinde saab koer, kes leiab jäljest, jälitab parti kire ja hasardiga etteantud aja.
Koer, kes kaotab pardi jälje, ei uju pardile järgi avatud vette, katkestab otsingu meelevaldsel ja ei jätka otsingut saab hindeks 0 punkti. Kui part kütitakse või kui koer saab pardi iseseisvalt kätte tuleb tal sooritada toomine ja loovutus vastavalt p.16.
16. Pardi toomine roostikust (koefitsent 4)
Kütitud part visatakse nii kaugele kui võimalik keset sügavat vett kasvavasse veetaimestikku. Vise on koerale nähtamatu, kuid koerajuhile nähtav. Kohtuniku loal saadab koerajuht parti otsima. Koerajuht võib koera juhendamisel kasutada häält, vilet ja käemärke. Vajadusel võib koerajuht kivi viskamisega näidata otsingu suunda. Iga visatud kivi langetab hinnet 1 punkti võrra. Koera, kes naaseb veetaimestikust ilma pardita, võib saata korduvalt otsima veel 2 korda. Iga kordus vähendab hindamist ühe punkti võrra.
Koer saadetakse (nii palju kui võimalik) otsingule vastu tuult.
Koer, kes töötab õigesti, peab leidma pardi, tooma (raputamata vett karvkattest) veest ja loovutama selle koerajuhile õigesti (vt Kütitud linnu või looma toomine).
Koera, kes sooritas ideaalselt, kuid kuivatas raputades ei saa hinnata kõrgemalt kui 3 punkti.
Koer, kes sooritas ideaalselt, kuid laskis selle suust maapinnale ei saa hinnata kõrgemalt kui 1 punkt.
VEEOSA, SÜGAV VESI
17. Pardi toomine sügavast veest (koefitsent 3)
Veekogu taimestikuga ja sügavus peab olema selline, et koer peab kogu aeg ujuma. Part visatakse umbes 20 m kaugusele kaldast. Viske ajal sooritatakse lask. Koer ja koerajuht näevad viset. Koer peab lamama 5m kaugusel veepiirist (lamamine on meil probleem. Oleme treeninud istuma, mis tundub mõistlikum). Koerajuhi käsul on vetteminek hüppega. Koer ujub pardini, haarab selle õigesti, toob lühemat teed pidi koerajuhile ja loovutab nagu eelnevates harjutustes kirjeldatud. Raputamine kuivatamiseks on viga.
Kui koer ei too parti, võib koerajuht käsku korrata. Iga kordus vähendab hinnet 1 punkti võrra. Koer, kelle sooritus oli ideaalne, kuid kes ennast raputas ei saa hindeks rohkem kui 3 punkti. Koer, kes tegi ideaalse soorituse, kuid pani pardi maapinnale, olenemata sellest, kas see siis võeti ja anti koerajuhile või mitte ei saa suuremat hinnet kui 1 punkt.

Autor: Eili Moldau