Nii kaua kui ma ennast mäletan on minu ellu alati kuulunud koerad. Lapsepõlves meie esimene koer oli Reks. Ta oli Eesti ja Vene hagija ristand, oma suurepärase iseloomuga, truu ja ustav jahikoer. 2003 a tekkis vajadus hea valvekoera järgi, kuna meil hakkasid koduhoovist kaduma asjad, nii saigi valitud endale kaks saksa lambakoera Stimmu ja Jõmmi, kellega sai läbitud nii varruka kui sõnakuulelikkuse trennid.
Peale sakslaste lahkumist tuli minu ellu 7 aastat tagasi täitsa juhuslikult üks 10 kuune ülienergiline Ungari lühikarvaline linnukoer Monti, pedigree nimega Harmony of Skyrocket. Monti toodi minu juures koeahoidu ning selle lühikese ajaga suutis Monti mind nii ära võluda, et juba järgmisel aastal oli meie kodus samast kennelist toodud emane vizslatüdruk Mari, pedigree nimega Margaret of Skyrocket.
Nüüdseks on minust saanud jahimees, seisukoerte koolitaja, kasvataja ning Sky Harmony kenneli omanik. Minu kennelis on sündinud juba üks tubli ja väga hea pesakond. Minu kennelis on 5 vizslat, kolm elavad meiega kellega ma käin ka jahil, katsetel ja näitustel.
Koerte koolitamisest,
Seisukoerte harrastustegevustega tegin algust 6,5 aastat tagasi, kui Monti viis meid esimesele näitustele "Tln WinerCup". Juba esimesel näitusel olles sai teatavaks, et Vizsla on töökatsega jahikoer ning välimiktšempioni kinnitamiseks tuleb läbida tööomane katse. Sel ajal puudusid Eestis koolitajad, katsekohtunikud ja toimivad seisukoerte töökatsete-eeskirjad, tuli hakata leiutama jalgratast. Nii youtube kui muude kanalite kaudu sai otsitud informasiooni koolitustegevuse kohta. Kuna Montiga sai tehtud palju vigu, tuli minna koolitusega algusesse tagasi , millega ma kaotasin koera elust 2 aastat. Üha enam hakkas mulle huvi pakkuma seisukoertega töötamine , mis viis mind kiiresti jahimehekursusele ning siis sai algust tehtud vee- ja põllulinnu jahiga. Viimased kuus aastat olen põhiliselt vabal ajal tegelenud enesetäiendamisega ja seisukoerte tõuomaste instinktide arendamisega ja treenimisega. Minu suurimaks eeskujuks ja mentoriks on Killu Ahi, kes on hetkel Eestis kõige professionaalsem ja pädevam selle alal. 7 aastaga on minu käe all saanud üle 30-ne koera I, II ja III järke Lätist ja ühe AVA klassi tulemuse Soomest. Põhjamaa seisukoerte töökatsed on Euroopa ühed keerulisemad ja neid katsetulemusi hinnatakse ka aretajate seas.
Kogemus jahis
Jahil käimise kogemus on mul juba maast madalast, kuna ma olen kolmandat põlve jahimees. Igal hooajal võtan osa nii veelinnu kui põllulinnu jahist.
Eesmärk
Eesti Seisukoerte Liidu asutamise üheks peamisi eesmärgiks oli - taaselustada Eestis seisukoerte koolituste- ja katsetraditsioonid, populariseerida seisukoerte tõugusid, seisukoeraga põllulinnu ja veelinnujahti. Anda oma panus Eesti seisukoerte arenguks, et tulevikus oleks olemas tõsiseltvõetavad koolitajad, katsete-eeskirjad ja professionaalsed katsekohtunikud.