Õppereis Soome, seisukoerte jahivõistlusele Junkkari

22-24.09.2023 toimus Soomes seisukoerte jahivõistlus Junkkari.

ÕPPEREIS SOOME, SEISUKOERTE JAHIVÕISTLUSELE JUNKKARI.

Eestis pole üle 10a. seisukoerte katset korraldatud - puuduvad  kohtunikud , korraldajad ja eeskirjad on vigased,  selline olukord aga on sundinud juba aastaid seisukoerte omanikke käima naaberriikides katsetel. Aretajad valivad selleks Läti, kuid tõsisemad jahikoerte aretajad Soome. Kahjuks ei saa Soome katsetel osaleda kupeeritud sabadega seisukoerad, kuna nende riigi seadused seda ei luba.

Augustis kogunes Eesti Seisukoerte Liidu üldkoosolek, otsiti olukorrale lahendust ja tehti ühine otsus - saata kolm liidu liiget Soome õppima, nii korralduslikku poolt kui ka koerte hindamisaluseid.

Eesti Seisukoerte Liidu esindaja, Eili Moldau palus korraldajalt võimalust osaleda Soomes seisukoerte juubeliüritusel oma liikmete delegatsiooniga.

Delegatsiooni kuulusid kolm liidu liiget kes on lõpetanud ka JKK jahikatsekohtuniku põhikursuse, selleks olid Aili Mängel, Tarmo Poks, Eili Moldau. Kõik kolm on ühtlasi ka aktiivsed jahimehed, jahikoerte koolitajad ja katsetel osalejad. Eili Moldau on varasemalt ise ka koerajuhina osalenud Soomes Kaer katsel, kus tema koolitatud vizsla, Marika Lacerta sai AVO3 (kolmanda järgu), lisaks on ta mitmeid kordi osalenud oma koertega Kaer veetöökatsel, mis on üks KAER katse osa.

Kontintaalsed seisukoerad Soomes tähistasid sellel sügisel kaheksakümnendat tegutsemisaastat. Samapikk on koerte katsetamis- ja võistlusajalugu. Esimene võistlus peeti aastal 1943. Junkkari on koeraomanike seas ülimalt populaarne, kogudes käesoleval aastal üle 400 osavõtja. Võistlus korraldatakse kontinentaalsetele seisukoertele, on avatud kõigile  ning see viiakse läbi KAER (kanakoirien erikoiskoke) katse-eeskirja järgi. 80 aastat on põhjanaabrid tegelenud korraldusliku poole ja praegu kehtiva katse-eeskirja viimistlemisega. KAER katsetulemused on tunnustatud Põhjamaades ja laiemalt Euroopas. Kogemus ja tase, mis asuvad Eestile sedavõrd lähedal väärivad kõige tõsisemat tähelepanu. Ei tundu mõistlik, et kaheksaksakümne aasta pärast jõuame Eestis tasemele, millisel Soome on täna.

Traditsioonilise võistluse korraldajaks on Saksanseisojakerho ry.  Organistasioonil on 2600 liiget ja see ühendab 28 kontinentaalse seisukoera tõugu https://www.saksanseisojakerho.fi/rodut-ja-jalostus/
Saksanseisojakerho ry poolt olid meie vastuvõtjateks Saksanseisojakerho ry juhatuse esimees Nina Pärssinen ja Soome Kenneliidu volikogu liige Mika Karppinen, kes on ühtlasi ka Saksanseisojakerho ry juhatuse aseesimees.

Korraldajaga kooskõlastaud õppe-eesmärkideks olid:
- katsetegevuse eesmärgid Soomes;
- katse/võistluse eduka korraldamisega seotud küsimused, korraldamisega seotud riskid;
- katsetulemuste menetlemine ja kajastamine;
- KAER katse  hindamiskoolitus ja proovihindamised meie kohtunikukandidaatidele.

Pimedast pimedani kestvaid õppepäevi tuleb lugeda igati kordaläinuteks. Tundsime, et olime tagasiteel oluliselt "rikkamad" kui mõned päevad tagasi liinil Tallinn-Helsinki seilates. Siinkohal jagame meeleldi, kuid kahjuks lühidalt, Lapist hangitud "rikkust".

PÕHJANAABRITE PRIORITEEDID

• Esikohal on terve jahikoer ja selle koerale omaste tööoskuste arendamine. Prioriteet, mida rõhutab ka FCI. Oled Soomes või Itaalias, nõutav töö ja selle osad on samasugused;
• Nõuded lemmikloomast "diivanikoerale" ja aretusse minevale koerale on erinevad;
• Nõutete täitmine peab olema võimaldatud ja see ei tohi olla koeraomanikule ülejõu käiv;

KAER KATSE

• Pikaajaliselt arendatud, tööoskuste hindamiseks mõeldud jahikatse;
• Katse on mõeldud kontinentaalsetele seisukoertele ja ei ole seotud ühegi konkreetse tõuga;
• Katsesse on erinevates klassides koondatud FCI katsejuhendite "Hunting test field and water" ja "Multiple hunting test" nõuded;
• Katse on koerte arengut ja süsteemset treenimist motiveeriv. Tasemete erinevus on reguleeritud tasemeklassidega: NUO, AVO, VOI.
• Katse on mitmeosaline: veetöö, põllutöö, metsatöö (VOI klassis). Toomine on kõikides klassides kohustuslik element;
• Juhusliku ebaõnne/õnnestumise vältimiseks on igal koeral põllutööl 2-3 sooritust. Seetõttu on maksimaalne koerte arv põllutöö katsel, kohtuniku kohta, 5-7 koera. Veetööl mõistagi rohkem;
• Käesoleval aastal on kalendris pea 180 põllutöö katset ja üle 110 veetöö katse. Põllutöö katse hindamisvõimekus on ca 1100 koera aastas. Kui lisada tiitlivõistlused, siis läheneb suurusjärk järgmisele tuhandele.
• KAER katsejuhendi leiab siit: https://www.kennelliitto.fi/lomakkeet/kanakoirien-erikoiskokeen-saannot-ja-ohjeet-1622-alkaen

KORRALDATAVA KATSE/VÕISTLUSE ÕNNESTUMISE EELDUSED

• Üritusel osalejate informeeritus, osalejate teadmiste tase. Neti vahendusel toimuvad tasuta seminarid, kus tutvustatakse hindamispõhimõtteid, esitatavaid nõudeid. Tiitlivõistluste eel ka konkreetse võistluse korraldusega seonduvaid detaile;
• Üritusele vastava meeskonna komplekteeritus ja vastutavad isikud;
• Põldude valik. Oluline eriti käesoleval aastal, kuna linnugripi tõttu ei tohtinud kasutada farmilinde. Looduslike lindude olemasolus veendumine nõuab aga väga põhjalikku eeltööd. Kui ikkagi ükski koer lindu ei leia, siis on korraldaja ebaõnnestunud valik;
• Kohtunike professionaalsus ja ühtlane hindamistase.

AVALIKKUS, LÄBIPAISTVUS JA OBJEKTIIVSUS

• Kõik katsetulemused on avalikud. Neti vahendusel saab nendega tutvuda igas maailma otsas. Eriti kasulik on see informatsioon koeraomanikele, kes soovivad leida oma koerale paarilist ja inimestele, kes soovivad soetada kutsikat, kelle vanemate tööomadused on kontrollitud;
• Avalikud katsetulemused sisaldavad lisaks hinnetele ka hindava kohtuniku selgitusi;
• Kohtunike hindamispõhimõtete ühtlustamiseks toimuvad iga hooaja lõpus kohtunike seminarid. Nende käigus käiakse läbi hooaja jooksul esinenud "uued juhtumid/olukorrad", kujundatakse nende olukordade hindamispõhimõtted ja ühtlustatakse seisukohad. See võimaldab muuta katsetulemused võimalikult kohtunikuneutraalseks;

KATSETULEMUSTE KAJASTAMINE JA TAGASISIDE

• Paberkandjal protokolle väljastatakse ainult nõudmisel ja valdavalt välismaistele osavõtjatele. Kõik toimingud tehakse digitaalselt. Tulemuste menetlemine on meie mõistes ebamaisel tasemel. Kohtunikel on oma äpp, kuhu sisenetakse sõrmejäljega. Ei mingit paberimäärimist. Kui koeraomanik jõuab koju on koera katsetulemused koos selgitusega juba andmebaais. Selles teemas tundsime, et oleme teiselt planeedilt;
• Tagasiside, kui koeraomaniku koolituse osa, on olulisel kohal. Peale koera sooritust põhjendab kohtunik oma hinnangut, kommenteerib koera töö õnnestumisi ja ebaõnnestumisi. Sama kordub lõpukoosolekul, mis leiab aset päeva lõpus. Lühikokkuvõte räägitust on fikseeritud ka digitaalses protokollis. Kohtuniku tagasiside on arengu eeldus. Märkused ja juhised on olulise tähtsusega, kuna koera koolitab ju koeraomanik.

OHUTUS
Jahiohutuse eest vastutab soorituse ajal hindav kohtunik, kes on vältimatult jahitunnistuse ja relvaloa omanik. Ilma kohtuniku loata ei saa relva isegi mitte laadida.

VÕISTLUSED
Korraldatakse tiitlivõistluseid, sh. ühele tõule mõeldud võistluseid. Sertifitseerimisõigusega võistluseid (CACT) ei korraldata. Katsealade töötsempioni tiitleid omistatakse katsetulemuste põhjal. Kontinentaalsetel seisukoertel on need VOI klassi tulemused  https://www.kennelliitto.fi/lomakkeet/valionarvosaannot-2023

JUNKKARI TIITLIVÕISTLUS 2023
Korralduslikult ideaalne ja läbimõeldud üritus. Hindavaid kohtunikke 33+ peakohtunik. Kui katsele saabub sadu liiklusvahendeid ja pooltuhat inimest koos indu täis jahikoertega, siis võiks eeldada mingit segadust. Mitte midagi sarnast. Ktaloog jagas osavõtjad rühmadesse, erinevatele põldudele. Igal rühmal oli oma (tähistatud) parkimisala, kus ootas giid.
Kataloog on leitav siit: https://www.saksanseisojakerho.fi/junkkarin-koko-kasiohjelma-on-julkaistu/
Peale avatseremooniat liiguti giidi saatel oma katsepõllue. Meie esimese päeva põld oli ca 40 min autosõidu kaugusel, osavõtjateks 6 koera. Sooritusel olev koer töötas ees, kohtunikekogu neist ca 20-30 m tagapool, seejärel vahega kõik ülejäänud 5 koera. Iga koera soorituste arv: 2-3 korda. Päeva lõpuks oli osalejate poolt läbitud distants umbes 10 km.  Sammulugeja näitas päeva lõpuks 17800 sammu.
Üritus koosnes järgmistest osadest:

• Veetöö (22.09). Neile, kes ei olnud seda katseosa sooritanud või soovisid saavutatud tulemust parandada. Ilma veetööta ei ole 1. järku võimalik saavutada ja seega tiitlile ei ole asja.
• Näitusehinne. Tõsine erinäitus (23.09-24.09), 6 ringi. Nendele koertele, kes ei ole näituseringi enne sattunud. Pole haruldus, et jahikoerana kuldselt töötav koer ei ole tundnud huvi näituste vastu. Samas nõuab eeskiri tunnistust, et koer vastab FCI standardile.
• Kvalifikatsioon  (23-24.09). Katsed, kus hinnatati tööoskuseid, jagati järke ja diplomeid. 1. järgu saavutanud pääsesid võistlema tiitlile. Oli tunda, et keegi ei tulnud otsima õnne: äkki läeb õnneks. Kõik olid koeraga tegelenud ja oma koera jahioskustes kindlad. Tulemuse mittesaamine on pigev innustav. "0" tulemuse saab erinevatel põhjustel, loodusliku linnu korral ka mõnikord ebaobjektiivsetel põhjustel. Lindu ei ole, siis ei ole saagitööd ja tulemus on "0".

Igatahes, kahe päeva jooksul saavutasid 1. järgu 35 koera, kes pääsesidki võistlema tiitlile. Eelvõistlusel saadud tulemused ei läinud enam arvesse ja võistlus käis parima tiitlile. Mitmepäevane "võistlussõel" vähendas veelgi juhuslikkuse osakaalu. Üllatuslikult või mitte aga tiitli võitis TAIKAMÄEN kenneli järglane MILLA MAGIA (Bretooni spaniel). On tähelepanuväärne, et see oli koerale alles teine katsekogemus. Kolm nädalat enne tiitlivõistlust sai ta tulemuseks "0". Kohtuniku tagasiside, koeraomaniku pühendumise ja koera õppimisvõime koosmõju ei saa muidugi alahinnata. Mitmete proffide arvates on see kontinentaalsete seisukoerte tõug jahimeeste seas alahinnatud. Tuleb vist nõustuda.
Õnnitlused, ei muud!

KOHTUNIKUKANDIDAATIDE HINDAMISÕPE
22.09. Osalesime veetöö osasooritusel ja teostasime proovihindamist. Hindavad kohtunikud: Nina Pärssinen ja Olli Punkari. Kolmekümne koera kriitika ja hindamistulemusi põhjendav analüüs.
22.09. Mika Karppinen kutsel osalesime VOI klassi põllutöö lõpukoosolekul. Hindavad kohtunikud: Sami Salo ja Tommi Kinnnunen. Kaheteistkümne koera kriitika ja hindamistulemusi põhjendav analüüs. Eriti hinnaline oli teavitust käsitelev osa.
23.09. NUO klassi proovihindamine. Hindav kohtunik: Mika Karppinen. Kuue koera töö kriitika põllul ja hindamistulemusi põhjendav analüüs lõpukoosolekul.
24.09. NUO klassi proovihindamine. Hindav kohtunik: Kimmo Viinikka. Kuue koera sooritusjärgne kriitika ja hindamistulemusi põhjendav analüüs.

LÕPETUSEKS
Tuleb au anda faktile: Eesti ei ole põhjanaabritele täiesti tundmatu maa.
Nii korraldajad kui ka paljud kohtunikud seostavad Eesti kontinentaalseid seisukoeri Killu Ahi nimega. Tema nime ja tulemusi teatakse, tema järjepidevat tööd tunnustatakse. Killu Ahi nime tuntakse nagu TALLINK või Vana Tallinn kaubamärki. Igatahes on fakt muljetavaldav.

Lõpetuseks julgustati meid osalema oma koertega katsetel. Mõte oli, et ainult koera koolitades ja tema taga tulemuslikult katsel osaledes saab olla konkreetse katse asjatundja.

Pildi autor Anu Sirviö

Pildi autor:  Kähö Kujanpää( pildil on lask õhku kui faasan ära lendab)

Autor: Eesti Seisukoerte Liit